Tule külasta Ruumivisioon 2026 ruumiloomepäeva

Loengud

Kust poolt tõuseb päike?

Modereerib Kaja Pae, arhitekt, füüsik ja ruumivisioonäär

Jaanika Veldre, Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht ja LEED sertifitseerimise
projektijuht
Kristi Grišakov, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse juht
Rasmus Kabun, Lävi arhitektuuribüroo asutaja
Markus Hääl, Hundipea juhatuse liige

Ruumilise arengu vaidlused kipuvad Eestis ikka ja jälle algama samast kohast – justkui puuduks meil ühine arusaam sellest, mis on hea ruum. Aeg venib, arendaja raha põleb ja projekteerija põleb läbi.

Kas peame iga arenduse juures uuesti avastama, kustpoolt päike tõuseb?

Lähemalt

Kus ja miks koostöö eri osapoolte vahel tegelikult katki läheb ning mida oleks vaja, et liikuda üksikute vaidluste tasandilt süsteemse kokkuleppeni? Kas probleem on väärtustes, protsessides või rollides? Kas meil on ühine siht – või ainult vastandlikud huvid?

Teame, et heas ruumis loob üks investeering väärtust korraga mitmele valdkonnale: tervisele, majandusele, looduskeskkonnale, kogukonnale. Kehvasti kavandatud ruum toodab aga pikaks ajaks lisakulusid. Oleme leiutanud mitmeid ruumi kvaliteedi märgiseid, aga kas need toimivad?

Värsked planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused annavad üldised väärtussuunad. Kuidas neid põhimõtteid otsustes ja projekteerimisel mõtestada ja teostada? Milliseid uusi koostöövorme vajame, et soov luua parimat ruumi ei algaks iga arenduse puhul nullist?

Miks odav fassaad on sageli kõige kallim otsus?

Modereerib Hannes Hermaküla

Simo Ilomets, PhD, vanemlektor, programmijuht (magistrikava: hooned ja rajatised), volitatud ehitusinsener, tase 8

Enno Rahuoja, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liige, Essve tehniline müügiinsener. EKFML-i funktsioon ja eesmärk, paremad paigaldusstandardid, töömehe pädevus ja kutse paigaldusmeeskonna tasemel. Katuste ja fassaadide tööiga olenevalt kasutatavatest materjalidest. Tuulduv fassaad/katussüsteem & keskkonnaklassid.

Hillar Peets, Katuse Profid OÜ, kestlikud lamekatused

Erki Parik, Parmet, multifunktsionaalsed fassaadid

Parmeti tegevjuht. Erki juhib Eesti juhtivat metallfassaadide tootjat ja paigaldajat AS-i Parmet, millel on projekte Baltimaadest Skandinaaviani.

Edasi

Fookus: miks metallfassaad pikas perspektiivis on sageli odavam ja jätkusuutlikum valik? Hoolduskulud, materjali ringlussevõetavus ja CO₂ jälg ning kuidas elutsüklianalüüs (LCA/LCC) peaks disainiotsustesse jõudma juba eskiisifaasis.

Erko Karo, Meteki tegevjuht, multifunktsionaalsed fassaadid, sh eramajadel. Metek tegutseb suuremas osas Soomes, ehitades mh maamärkide fassaade, kuid on loonud ka eriti kaua kestvate fassaadidega eramaju.

Fassaadivalik sünnib sageli ehituseelarve kõige tundlikumas punktis, kus surve kulusid kokku hoida on kõige suurem. Aga kas odavaim lahendus on tegelikult kunagi kõige soodsam?

Liiga sageli hinnatakse fassaadi ainult ruutmeetrihinna järgi, jättes arvestamata hoolduskulu, energiatõhususe, kasutusea, remondiriskid ja keskkonnamõju. Tagajärjeks võivad olla konstruktsioonivead, niiskuskahjustused, lühike eluiga ja hooned, mille tegelik kulu selgub alles aastate pärast.

Vestluses vaatame, kuidas sünnivad otsused katuste ja fassaadide puhul ning miks kvaliteetne paigaldus, õiged süsteemilahendused ja pädev tööjõud mõjutavad hoone kestlikkust sama palju kui materjal ise. Räägime tuulduvatest fassaadidest ja katustest, keskkonnaklassidest ning sellest, et paigaldusstandardid mõjutavad ehituse lõpptulemust rohkem, kui sageli teadvustatakse.

Arutame ka, miks metallfassaad võib olla pikas perspektiivis üks säästlikumaid valikuid – mitte ainult vastupidavuse, vaid ka hooldusvajaduse, ringlussevõetavuse ja väiksema CO₂ jälje tõttu. Millal peaks elutsüklikulu (LCC) ja keskkonnamõju analüüs (LCA) jõudma projekteerimisotsustesse? Kas suudame hinnata hoone väärtust kogu tema elukaare jooksul, mitte ainult ehituse ajal?

Lisaks puudutame eramajade vaadet: kuidas teha tarku valikuid, kui ehitaja, tootja ja tellija teadmised ja ootused sageli erinevad?

Kui kaua peab üks fassaad kestma, et olla päriselt odav?

Mida muudab uus eriala Taltechis?

Ehitusmaterjalide ringne kasutus: maailma praktikad ning võimalused ja kitsaskohad Eestis zerobuild.me

Maarja Tüür, maastikuarhitekt

Kerttu Kõll, maastikuarhitekt

Kerttu Kõll ja Maarja Tüür on erasektoris tegutsevad maastikuarhitektid ning koostanud linnaplaneeringuid ja maastikuarhitektuuri projekte u 20 aastat. Nende osalusel on koostatud näiteks auhinnatud Tammsaare pargi rekonstrueerimisprojekt, Kalaranna kvartali väliala, Saaremaa miljööväärtuslike külade uuring ja Keila linna üldplaneering. Kerttu ja Maarja on taaskasutuse eestkõnelejad. Viimased poolteist aastat on nad maastikuarhitektuuri projektide kõrvalt koos IT-arhitekt Karel Paaniga tegelenud ehitusmaterjalide ringmajanduse veebiplatvormiga Zerobuild. Zerobuild on taaskasutatud ehitusmaterjali ja ehitusmaterjalide jääkide ostu-müügiplatvorm.

Jätkusuutlik arhitektuur ja siseruumi materjalide mõju tervisele

Modereerib Hannes Hermaküla

Mirell Ülle, tervislikule ruumiloomele spetsialiseerunud sisearhitekt ja materjalide uurija

Kristina Aidla, Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik ja sisearhitekt.

Lõpetanud ka sisearhitektuuri eriala, mis annab lisavaate ruumide ja tervise seosele. Paneelis tervisliku sisekliima olulisus ja eeskirjad ning praktilised näited Terviseametini jõudnud probleemidest.

Hannes Praks, materjalidisainer, Taltechi Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi nooremteadur-doktorant

Edasi

Inimene veedab suurema osa ajast sisekeskkonnas. Siseõhk võib olla mitu korda saastunum kui välisõhk, kuid selle mõju tervisele teadvustatakse endiselt vähe. Sünteetilised ja kemikaalidega töödeldud siseviimistlus- ja mööblimaterjalid mõjutavad otseselt siseruumi õhu kvaliteeti. Ruumiloojatel on võimalik oma valikutega seda suunata ja luua tervislikumaid sisekeskkondi.

1990.aastatest on jätkusuutlikke hooneid käsitletud peamiselt tehnokraatlikust vaatenurgast. Hoonete puhul hinnatakse energiatõhusust, süsinikujälge ja materjalide keskkonnamõju. Praktikas keskendub selline lähenemine aga valdavalt väliskeskkonnale, jättes siseõhu kvaliteedi ja kasutajate heaolu tagaplaanile.

Tervislik sisearhitektuur eeldab mõtteviisimuutust ning liikumist üksnes keskkonnamõju vähendamiselt inimese ja ruumi vahelise suhte teadlikule kujundamisele. Materjalid ei ole selles kontekstis neutraalsed, vaid aktiivsed osalised, mille kaudu ruum inimesega iga päev “suhtleb”. Materjalide teadlik käsitlemine loob eeldused ruumideks, mis ei ole üksnes energiatõhusad ja visuaalselt kvaliteetsed, vaid toetavad ka inimese heaolu ja tervist.

Linnaruumi valgustus

Joan-Tähven Vene, valgustusdisainer, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Mida teeb Tallinn linnaruumi valgustuse arendamiseks? Kuidas neid lahendusi ellu viiakse ja millised on peamised innovatsiooniprojektid?

Tallinn keskendub linnavalgustuse terviklikule ja teaduspõhisele arendamisele, kus olulisel kohal on nii funktsionaalsus, energiatõhusus kui ka keskkonnamõju vähendamine. Üheks võtmevaldkonnaks on valgustuse hämardusgraafikute rakendamine, mis võimaldab reguleerida valguse intensiivsust vastavalt vajadusele.

Edasi

Olulist tähelepanu pööratakse häiriva valguse ja valgusreostuse vähendamisele. Kõik uued valgustid projekteeritakse optikaga, mis suunab valguse täpselt sinna, kus seda vajatakse – teedele, väljakutele ja fassaadidele. Eesmärk on vältida valguse sattumist hoonete siseruumidesse ja privaataladele, näiteks aedadesse.

Valgusjaotuse täpsemaks kontrollimiseks kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi ja arendatakse edasi linnavalgustuse juhtimissüsteemi. See võimaldab muuta valgustuse juhtimise märksa paindlikumaks ja kohandada seda linnaelanike vajaduste järgi.

Linnavalgustus on muutunud digitaalselt juhitavaks, mis võimaldab optimeerida energiatarbimist nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Selle tulemusena saavutatakse märkimisväärne energiasääst ja vähendatakse valgusreostust.

Lisaks on eraldatud vahendeid arhitektuuripärandi esiletõstmiseks. Hiljutiste projektide hulka kuuluvad Tallinna raekoja valgustuslahendus, samuti parkide jalutusalade, tänavate, teede ja väljakute valgustamine.

The Signify Interact platform as the foundation of the greencity

Jakub Gužniczak, Architure Manager, Systems & Services EE, ESVIKA

Ringne või lineaarne ehitus?

Modereerib Kaja Pae, arhitekt, füüsik ja ruumivisionäär

Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler

Hannes Praks, materjalidisainer, sisearhitekt ning Taltechi Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi nooremteadur-doktorant

Jiri Tintera, Tartu linnaarhitekt

Igal aastal tekib Euroopas rohkem ehitusjäätmeid kui üheski teises sektoris.

Kas see tähendab, et ehitus ongi paratamatult lineaarne või on see hoopis valdkond, kus peitub üks suurimaid ringmajanduse võimalusi?

Millises seisus on ringmajandus ruumiloome valdkonnas?

Edasi

Arutleme, mida saame juba praegu teha, et liikuda tooret säästvama ja kestlikuma ehituse poole. Räägime nii ruumide, materjalide, toorme kui ka ehituselementide ringlusest.

Küsime, kas ja mida veel on võimalik ehituses ringlusse tuua. Millised on praegused kitsaskohad? Kas takistuseks on teadmiste nappus, regulatsioonid või hoopis kultuur ja juurdunud praktikad?

Vaatame ka kaugemasse tulevikku: millises suunas liigume Euroopa Liidu eeskirjade valguses ja millised regulatsioonimuudatused ootavad ees Eestis?

Tunnetusliku ruumi kujunduskogemusest

Kadi Mets, NOM Design

AI ja arhitektuursed visualiseeringud täna ja tulevikus

Katrin Vilimaa-Otsing, digikoolitaja ja konsultant